Motivatsioon on alus kõigele, mida noored teevad ning see annab nende käitumisele eesmärgi ja suuna. Motivatsiooni puhul räägitakse eesmärgist, selle püstitamisest, hoidmisest ja kaotamisest, mis omakorda kujundab noortes erinevaid emotsioone. Olenevalt saavutustulemusest tagatakse sellega kas positiivseid või siis just negatiivsed tunded (Strongman 2009).
Motivatsioon ehitatakse üles põhimõttel: tahan, suudan, pean
Motivatsioon mängib noorte huvitegevuses tähtsat rolli, sest see võti, mis loob noores huvi ja püsivust oma tegevuse vastu. Tihti esitavad juhendajad endale küsimusi, miks osad noored pingutavad oma tegevustes rohkem kui teised, milliste motiivide alusel noored alustavad ja lõpetavad huvitegevusega ning kuidas säilitatakse huvi oma tegevuste vastu. Vastuseid leiame huvitegevustes, mis pakuvad noortele erinevaid emotsioone ning vastavalt sellele areneb noortes ka motivatsiooniline tahe. Soov olla oma tegevustes kompetentne, paneb noort püüdlema meisterlikkuse poole ja tegema väljakutsuvad tegevusi. Kui saavutused osutuvad edukateks, on tulemuseks positiivsed emotsioonid, mis panevad noort seda tegevust nautima. Kuid kui tulemuseks on tegevuste nurjumine ja tagasilöögid, siis toob see kaasa negatiivseid emotsioone ning tulemuseks võib olla motivatsiooni langus kui ka huvitegevusest väljalangemine (Raudsepp, Hannus jt. 2010). Seetõttu on kasulik püstitada endale esialgu väikeseid eesmärke, mille saavutamine on käega katsutavam. Suurte ja pikaajaliste eesmärkide saavutamisel võib motivatsioon väga kannatada saada, kuna eesmärkide saavutamine näib kauge ja võimatu üritusena. Seetõttu on kasulik püstitada väiksemaid eesmärke, mida on tõenäolisem ja lihtsam saavutada ning järk-järgult läbi nende sammuda suuremate eesmärkide poole (Top 20 Motivation Hacks – An Overview 2007).
Motivatsiooni olemasolu on vajalik selle jaoks, et saada noori tegutsema sellepärast, et nad seda ise tahavad, mitte sellepärast, et keegi teine seda neilt nõuab. Sellises noores peab peidus olema kütus ehk siis lootus, mis paneks teda eesmärgi poole püüdlema ning looks temas motivatsiooni teha selle nimel kõike, vahest ka ületamatutena näivaid asju. Mõned võivad vahest anda endast maksimumi, kuid ei suuda siiski saavutada seda, mis väljendub adrenaliiniseisundis ehk siis hetkel, kus noor on võistlusmomendil või mingil muul hetkel oma huvitegevuses, kus ta peab oma võimeid hästi demonstreerima. Kirg ja lootus on selles seisundis niivõrd suured, et see paneb püüdlema noori maksimumi poole ning korda saatma märkimisväärseid tegusid. Sellises olukorras valdab inimest motivatsiooni vägi, kus ta rakendab oma tahet niivõrd võimsalt ja enese teadmata, mis aitab tal saavutada enda jaoks uusi saavutusi ja neid saavutusi ka järgmistel kordadel ületama (Denny 2010).
Pealtnäha uskumatutena ja võimatutena näivad asjad on võimalikud, kuid nende saavutamine sõltub noorest endast. Selles mängib rolli noore motivatsioon, mis kõigil on erinev ning millest sõltub ka nende edasipüüdlemissoov. Ühtede eesmärgid jäävad unistamise tasandile, seevastu kui teiste omad jäävad lootuse tasandile, mis erineb esimesest selle poolest, et selles seisundis tahetakse oma unistused reaalsuseks muuta ja eesmärkideni jõuda. Olgu eesmärk suur või väike, on see ikkagi iga saavutuse alustalaks. Peab mõtlema oma ülesande tähtsusele, seda ette kujutama ja sellesse uskuma ning tänu nendele võib saavutada seda, mis enne tundus võimatuna ning saavutada oma tegevustes tipptulemuse (Hill 1983).
Mitte ainult motivatsioon ei aita noorte tegevustele kaasa, vaid tegevused ise motiveerivad noori efektiivselt. Nende kaasamine ja arvamuste küsimine annab neile võimaluse end teostada, mis omakorda paneb neid uskuma, et nad on võimekad ja saavad igas olukorras hakkama (Daniels 2004). Eelnevad punktid annavad ligikaudse ülevaate põhimõtetest, millest lähtutakse ka noorsootöö korraldamisel. Noorsootöö strateegia sätestab, et noortele peab looma vastavad tegevused, mis arvestaks nende vajadusi ja huve. Tähtsal kohal on noorte vaba tahe osalemiseks, nende algatusvõime ja kaasarääkimine otsuste tegemisel. Kui eelnevad põhimõtted on täidetud, on loodud piisavad tingimused, et noor tunneks end oma tegevustes motiveeritult ja kompetentselt, kuna temaga arvestatakse ja mis peamine, ta saab teha, mis talle meeldib (Noorsootöö strateegia 2006-2013). Enda edusammude, saavutuste ja kordaminekute nägemine tõstab motivatsiooni, sest inimene näeb, et ta on oma püüdlustes edasi liikunud ning saavutanud või saavutamas eesmärki. Ka läbikukkumistes on tähtis näha ka positiivset poolt ning õppida nendest ja vältida nende kordamist (Denny 2010). Ebaõnnestumised on just need kõige paremad õppetunnid. Kõiki ebaõnnestumisi tuleks arvesse võtta ja endale nendest kogemustepagas alla laduma, et edaspidi mitte samu vigu korrata. Ebaõnnestumiste ületamine on tee eduni, sest see tugevdab iseloomu, annab enesekindlust, mis omakorda motiveerib inimest kõrgemaid eesmärke püüdma (Daniels 2004).
Huvitegevus pakub õpilasele mõtestatud vaba aja sisustamist. Osalemine mõnes huvialaringis või klubis annab lisateadmisi, nii praktilisi kui sotsiaalseid oskusi. Võimaldab arendada nii kohuse- kui vastutustunnet, meeskonnatööoskust. On võimalus, et tänu huvitegevusele leitakse omale tulevikuks eriala ehk elukutse, kuid kindlasti saadakse endale palju sarnaste huvidega sõpru (Kivestu 2011).
Õppeülesanne 2- Arutlege (kaaslasega) kuidas mõistad ütlust: „Kui armastus ja oskus töötavad koos, siis on oodata meistriteost." (John Ruskin)
Vaata SIIT videot noorte huvitegevuse väljundist-Noorte laulu-ja tantsupidu Maa ja Ilm 2011
Motivatsioon ehitatakse üles põhimõttel: tahan, suudan, pean
- Tahan- vajadused, soovid, kiindumused, olla neist teadlik.
- Suudan- formuleeritud vajadused, soovide lahendamise edukuse sisemine veendumus.
- Pean- arusaamine teadliku soovi täitmise vajalikkusest(Veigel 2011).
Motivatsioon mängib noorte huvitegevuses tähtsat rolli, sest see võti, mis loob noores huvi ja püsivust oma tegevuse vastu. Tihti esitavad juhendajad endale küsimusi, miks osad noored pingutavad oma tegevustes rohkem kui teised, milliste motiivide alusel noored alustavad ja lõpetavad huvitegevusega ning kuidas säilitatakse huvi oma tegevuste vastu. Vastuseid leiame huvitegevustes, mis pakuvad noortele erinevaid emotsioone ning vastavalt sellele areneb noortes ka motivatsiooniline tahe. Soov olla oma tegevustes kompetentne, paneb noort püüdlema meisterlikkuse poole ja tegema väljakutsuvad tegevusi. Kui saavutused osutuvad edukateks, on tulemuseks positiivsed emotsioonid, mis panevad noort seda tegevust nautima. Kuid kui tulemuseks on tegevuste nurjumine ja tagasilöögid, siis toob see kaasa negatiivseid emotsioone ning tulemuseks võib olla motivatsiooni langus kui ka huvitegevusest väljalangemine (Raudsepp, Hannus jt. 2010). Seetõttu on kasulik püstitada endale esialgu väikeseid eesmärke, mille saavutamine on käega katsutavam. Suurte ja pikaajaliste eesmärkide saavutamisel võib motivatsioon väga kannatada saada, kuna eesmärkide saavutamine näib kauge ja võimatu üritusena. Seetõttu on kasulik püstitada väiksemaid eesmärke, mida on tõenäolisem ja lihtsam saavutada ning järk-järgult läbi nende sammuda suuremate eesmärkide poole (Top 20 Motivation Hacks – An Overview 2007).
Motivatsiooni olemasolu on vajalik selle jaoks, et saada noori tegutsema sellepärast, et nad seda ise tahavad, mitte sellepärast, et keegi teine seda neilt nõuab. Sellises noores peab peidus olema kütus ehk siis lootus, mis paneks teda eesmärgi poole püüdlema ning looks temas motivatsiooni teha selle nimel kõike, vahest ka ületamatutena näivaid asju. Mõned võivad vahest anda endast maksimumi, kuid ei suuda siiski saavutada seda, mis väljendub adrenaliiniseisundis ehk siis hetkel, kus noor on võistlusmomendil või mingil muul hetkel oma huvitegevuses, kus ta peab oma võimeid hästi demonstreerima. Kirg ja lootus on selles seisundis niivõrd suured, et see paneb püüdlema noori maksimumi poole ning korda saatma märkimisväärseid tegusid. Sellises olukorras valdab inimest motivatsiooni vägi, kus ta rakendab oma tahet niivõrd võimsalt ja enese teadmata, mis aitab tal saavutada enda jaoks uusi saavutusi ja neid saavutusi ka järgmistel kordadel ületama (Denny 2010).
Pealtnäha uskumatutena ja võimatutena näivad asjad on võimalikud, kuid nende saavutamine sõltub noorest endast. Selles mängib rolli noore motivatsioon, mis kõigil on erinev ning millest sõltub ka nende edasipüüdlemissoov. Ühtede eesmärgid jäävad unistamise tasandile, seevastu kui teiste omad jäävad lootuse tasandile, mis erineb esimesest selle poolest, et selles seisundis tahetakse oma unistused reaalsuseks muuta ja eesmärkideni jõuda. Olgu eesmärk suur või väike, on see ikkagi iga saavutuse alustalaks. Peab mõtlema oma ülesande tähtsusele, seda ette kujutama ja sellesse uskuma ning tänu nendele võib saavutada seda, mis enne tundus võimatuna ning saavutada oma tegevustes tipptulemuse (Hill 1983).
Mitte ainult motivatsioon ei aita noorte tegevustele kaasa, vaid tegevused ise motiveerivad noori efektiivselt. Nende kaasamine ja arvamuste küsimine annab neile võimaluse end teostada, mis omakorda paneb neid uskuma, et nad on võimekad ja saavad igas olukorras hakkama (Daniels 2004). Eelnevad punktid annavad ligikaudse ülevaate põhimõtetest, millest lähtutakse ka noorsootöö korraldamisel. Noorsootöö strateegia sätestab, et noortele peab looma vastavad tegevused, mis arvestaks nende vajadusi ja huve. Tähtsal kohal on noorte vaba tahe osalemiseks, nende algatusvõime ja kaasarääkimine otsuste tegemisel. Kui eelnevad põhimõtted on täidetud, on loodud piisavad tingimused, et noor tunneks end oma tegevustes motiveeritult ja kompetentselt, kuna temaga arvestatakse ja mis peamine, ta saab teha, mis talle meeldib (Noorsootöö strateegia 2006-2013). Enda edusammude, saavutuste ja kordaminekute nägemine tõstab motivatsiooni, sest inimene näeb, et ta on oma püüdlustes edasi liikunud ning saavutanud või saavutamas eesmärki. Ka läbikukkumistes on tähtis näha ka positiivset poolt ning õppida nendest ja vältida nende kordamist (Denny 2010). Ebaõnnestumised on just need kõige paremad õppetunnid. Kõiki ebaõnnestumisi tuleks arvesse võtta ja endale nendest kogemustepagas alla laduma, et edaspidi mitte samu vigu korrata. Ebaõnnestumiste ületamine on tee eduni, sest see tugevdab iseloomu, annab enesekindlust, mis omakorda motiveerib inimest kõrgemaid eesmärke püüdma (Daniels 2004).
Huvitegevus pakub õpilasele mõtestatud vaba aja sisustamist. Osalemine mõnes huvialaringis või klubis annab lisateadmisi, nii praktilisi kui sotsiaalseid oskusi. Võimaldab arendada nii kohuse- kui vastutustunnet, meeskonnatööoskust. On võimalus, et tänu huvitegevusele leitakse omale tulevikuks eriala ehk elukutse, kuid kindlasti saadakse endale palju sarnaste huvidega sõpru (Kivestu 2011).
Õppeülesanne 2- Arutlege (kaaslasega) kuidas mõistad ütlust: „Kui armastus ja oskus töötavad koos, siis on oodata meistriteost." (John Ruskin)
Vaata SIIT videot noorte huvitegevuse väljundist-Noorte laulu-ja tantsupidu Maa ja Ilm 2011