Noorsootöötaja roll ja meetodid sõltuvad töö teostamise kohast, olukorrast, sihtrühmast ja eesmärgist. Huvikoolides tegutsevad erinevate huvialade spetsialistid, kes on lisaks omandanud noorsootööalased teadmised (Noorsootöö strateegia 2006-2013) . Noorsootöötaja loob oma tööga mitteformaalse õppimise keskkonna, mis toetab noorte isiklikku arengut, sotsialiseerumist ja kujunemist ühiskonna hästi toimetulevateks liikmeteks ning lähtub oma töös noorsootöö põhimõtetest ning rakendab erinevaid tegevusi ja meetodeid sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, valdkondadest, noorsootöö teostamise kohast ja situatsioonist (Noorsootöötaja III, IV, V kutsestandard 2007).
Avatud noortekeskus on noorsootööasutus, mis lähtub avatud noorsootöö põhimõttest. Avatud noortekeskus toetab noore omalgatust, koostöös noortega loob võimalusi huvitavaks ja arendavaks tegevuseks. Avatud noortekeskus:
- on avatud igale noorele, seadmata tingimusi tema oskustele, võimetele, teadmistele ja rahalistele võimalustele;
- kaasab noori aktiivselt tegevuse algatamisse ja arendamisse ning võimaldab omavahelist suhtlemist ja mitteformaalset õppmist.
Avatud noortekeskuses saab infot paljudest huvitavatest valdkondadest, saab turvalises õhkkonnas suhelda sõpradega, osaleda ja korraldada üritusi ja projekte, samuti paljudes keskustes saab mängida piljardit, lauatennist, lauamänge, sportmänge, musitseerida, teha käsitööd jne.
Üldhariduskoolides töötavad noorsootöötajad – huvijuhid – on keskendunud noorsootöö korraldamisele või praktilisele teostamisele olenevalt kooli arengukava vajadustest ja tingimustest (Noorsootöö strateegia 2006-2013).
Huvijuhi rolliks on moodustada kõigist võimalikest ettevõtmistest ja üritustest mõtestatud, eesmärgistatud tegevuskava. Selleks on vajalik, et huvijuht oleks pädev väga erinevates küsimustes - kultuuri-, haridus- ja kasvatusteooriad; laste ealised iseärasused, võimed, vajadused, huvid; õppetöö korraldus, ainekavad; kohalikud majandusprobleemid, võimalikud tegevuse finantseerijad, paikkondlik kultuurikalender jmt (Kasper 2011).
T. Tiit (2007) on öelnud ning töö autor nõustub, et oluline on huvijuhi rolli suurendamine igapäevases koolielu arendamisprotsessis. Huvijuht on üks nendest, kes aitab luua kooli mainet. Huvitegevus ongi sageli ju kooli maine kujundamise olulisimaid alustalasid.
Huvitegevus toetab iseseisvust, omaalgatust ja aktiivsust. Samuti on tänu huvitegevusele õpilastel võimalus kogeda eduelamust ning tunnustust, mis võib kaasa tuua ka õppeedukuse ning enesehinnangu tõusu. Hea enesehinnang aitab paremini toime tulla nii koolis kui väljaspool seda. Kuigi osalemine ringitöös on õpilasele lisa-koormuseks, ei ole see kurnav. On märgatud huvitegevuse lõõgastavat mõju, see aitab maandada pingeid ja stressi. Samuti on täheldatud, et õpilased, kes on aktiivsed klassivälises töös, on ka õppetöös tublid. Huvitegevus ei piirne vaid ringitööga, siia alla võib lugeda igasugust klassivälist tegevust: osalemist projektides, klassi- ja kooliüritustel. Nii klassi kui ülekooliliste ürituste kaudu õpitakse üksteist tundma ja hoidma ning see on aluseks oma koolipere ühtsustunde loomiseks (Kivestu 2011).
Aimre (2006) defineerib vaba aega (leisure) kui tööst ja arengutegevusest vaba aega ja vaba aja tegevusi. Ta leiab, et ühiskonna areng on loonud olukorra, kus tööväline aeg, vaba aja veetmine ja vabaajategevused on muutumas inimese elutegevuse oluliseks mõjuriks, omandades üha tähtsamat rolli.
Kooliõpilased ise ei loe vaba aja hulka peale kooli huviringides ja treeningutel käimist. Vanemad õpilased aga peavad treeninguid ja huviringe vaba aja kasutamise võimaluseks. Juhendatud tegevuse tõlgendamine vaba ajana sõltub noorematel õpilastel huvist tegevuse vastu, rühmakaaslastest ja vabast tahtest. Vaba aega defineerivad kooliõpilased valdavalt siiski kui kodus oldud või sõpradega veedetud aega, mis ei hõlma organiseeritud ja juhendatud tegevusi. Selle kõrval on võimalik vaba aega ka formaalsemalt määratleda. Sellisel juhul saab oluliseks noorte vaba aja sisustamine organiseeritud huvitegevuse kaudu, millega soodustatakse noorte füüsilist ja vaimset arengut (Nimmerfeldt 2010).
Maaelu Arengu Instituudi poolt 2005. aastal läbi viidud kompleksuuring „Huvialaharidus ja huvitegevus“ toob välja huviharidusse kaasatuse positiivse mõju noorele:
Avatud noortekeskus on noorsootööasutus, mis lähtub avatud noorsootöö põhimõttest. Avatud noortekeskus toetab noore omalgatust, koostöös noortega loob võimalusi huvitavaks ja arendavaks tegevuseks. Avatud noortekeskus:
- on avatud igale noorele, seadmata tingimusi tema oskustele, võimetele, teadmistele ja rahalistele võimalustele;
- kaasab noori aktiivselt tegevuse algatamisse ja arendamisse ning võimaldab omavahelist suhtlemist ja mitteformaalset õppmist.
Avatud noortekeskuses saab infot paljudest huvitavatest valdkondadest, saab turvalises õhkkonnas suhelda sõpradega, osaleda ja korraldada üritusi ja projekte, samuti paljudes keskustes saab mängida piljardit, lauatennist, lauamänge, sportmänge, musitseerida, teha käsitööd jne.
Üldhariduskoolides töötavad noorsootöötajad – huvijuhid – on keskendunud noorsootöö korraldamisele või praktilisele teostamisele olenevalt kooli arengukava vajadustest ja tingimustest (Noorsootöö strateegia 2006-2013).
Huvijuhi rolliks on moodustada kõigist võimalikest ettevõtmistest ja üritustest mõtestatud, eesmärgistatud tegevuskava. Selleks on vajalik, et huvijuht oleks pädev väga erinevates küsimustes - kultuuri-, haridus- ja kasvatusteooriad; laste ealised iseärasused, võimed, vajadused, huvid; õppetöö korraldus, ainekavad; kohalikud majandusprobleemid, võimalikud tegevuse finantseerijad, paikkondlik kultuurikalender jmt (Kasper 2011).
T. Tiit (2007) on öelnud ning töö autor nõustub, et oluline on huvijuhi rolli suurendamine igapäevases koolielu arendamisprotsessis. Huvijuht on üks nendest, kes aitab luua kooli mainet. Huvitegevus ongi sageli ju kooli maine kujundamise olulisimaid alustalasid.
Huvitegevus toetab iseseisvust, omaalgatust ja aktiivsust. Samuti on tänu huvitegevusele õpilastel võimalus kogeda eduelamust ning tunnustust, mis võib kaasa tuua ka õppeedukuse ning enesehinnangu tõusu. Hea enesehinnang aitab paremini toime tulla nii koolis kui väljaspool seda. Kuigi osalemine ringitöös on õpilasele lisa-koormuseks, ei ole see kurnav. On märgatud huvitegevuse lõõgastavat mõju, see aitab maandada pingeid ja stressi. Samuti on täheldatud, et õpilased, kes on aktiivsed klassivälises töös, on ka õppetöös tublid. Huvitegevus ei piirne vaid ringitööga, siia alla võib lugeda igasugust klassivälist tegevust: osalemist projektides, klassi- ja kooliüritustel. Nii klassi kui ülekooliliste ürituste kaudu õpitakse üksteist tundma ja hoidma ning see on aluseks oma koolipere ühtsustunde loomiseks (Kivestu 2011).
Aimre (2006) defineerib vaba aega (leisure) kui tööst ja arengutegevusest vaba aega ja vaba aja tegevusi. Ta leiab, et ühiskonna areng on loonud olukorra, kus tööväline aeg, vaba aja veetmine ja vabaajategevused on muutumas inimese elutegevuse oluliseks mõjuriks, omandades üha tähtsamat rolli.
Kooliõpilased ise ei loe vaba aja hulka peale kooli huviringides ja treeningutel käimist. Vanemad õpilased aga peavad treeninguid ja huviringe vaba aja kasutamise võimaluseks. Juhendatud tegevuse tõlgendamine vaba ajana sõltub noorematel õpilastel huvist tegevuse vastu, rühmakaaslastest ja vabast tahtest. Vaba aega defineerivad kooliõpilased valdavalt siiski kui kodus oldud või sõpradega veedetud aega, mis ei hõlma organiseeritud ja juhendatud tegevusi. Selle kõrval on võimalik vaba aega ka formaalsemalt määratleda. Sellisel juhul saab oluliseks noorte vaba aja sisustamine organiseeritud huvitegevuse kaudu, millega soodustatakse noorte füüsilist ja vaimset arengut (Nimmerfeldt 2010).
Maaelu Arengu Instituudi poolt 2005. aastal läbi viidud kompleksuuring „Huvialaharidus ja huvitegevus“ toob välja huviharidusse kaasatuse positiivse mõju noorele:
- omandatakse
täiendavaid teadmisi ja praktilisi oskusi,
- huviharidusega tegelemine arendab vaimseid ja füüsilisi võimeid, sotsiaalseid teadmisi, oskusi ning kogemusi,
- arenevad olulised isikuomadused nagu töökus, sihikindlus, saavutusvajadus, vastutustunne, kohusetunne. Lisaks aitab huviringis osalemine kaasa kollegiaalsustunde tekkimisele ning koostöövõime suurenemisele,
- saavutatakse enam tunnustust ja edu, mis on oluline just koolis tõrjutud, vähese õpiedukusega või õpiraskustega noorte jaoks
- huviringides osalemisel on sotsialiseeriv ja tõrjutust vähendav toime ning eri rahvusgruppide vahel integreeriv funktsioon,
- huvitegevusel on ka kuritegevust ennetav funktsioon, sest kaasatus huvitegevusse vähendab koolist väljalangevust ja asotsialiseerumist,
- huvitegevuse kaudu saavad lapsed ja noored pingeid ning stressi maandada,
- huviharidus aitab kaasa parematele tulevikuvõimalustele, ka tööturul konkureerides,
- huvitegevus
toetab iseseisvust, omaalgatust, initsiatiivikust, aktiivsust.