On oluline panustada noorte arengusse ja suunata noortega tegelevaid inimesi.
Iga noor on oluline ja kedagi ei tohi „kaduma lasta“. Selles osas mängivad
suurt rolli just noorsootöötajad, kes noortega tegelevad, neid suunavad ning
eneseteostuseks erinevaid võimalusi pakuvad (Ergma 2009). Eesti noorsootöö on kujunenud
mitmete aastakümnete jooksul valdkonnaks, mis on seadusandlusega reguleeritud,
ning mille eesmärgid, tegevused ja vahendid nende täitmiseks on strateegiliselt
planeeritud (Schlümmer 2009).
Noorsootöö seaduse (2010) kohaselt on noorsootöö noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda. Noorsootöö üheks aluseks on noortele tingimuste loomine personaalseks ja sotsiaalseks arenguks mitte-formaalse ja informaalse õppimise keskkonnas, läbi mille omandatakse uusi oskusi ja teadmisi. Samuti on noorsootöös oluline noorte kaasatus ühiskonnakorraldusse, tänu mille julgeb noor võtta vastutust ja teha teadlikke otsuseid oma elu, väärtushinnangute ja ühiskonna arengu osas (Noorsootöö strateegia 2006-2013).
Eesti Vabariigis on noor 7-26 aastane füüsiline isik (Noorsootöö seadus 2010), kes on ühtlasi noorsootöö subjektiks. On oluline, et noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, lähtudes noorte vajadustest, huvidest ja soovidest (Noorsootöö strateegia 2006-2013).
Vaba aja tähendus noorte seas on varieeruv. Nimmerfeldt (2010) sõnastab vaba aega kui kooli, töö ja perekonnaga seotud kohustustest vaba aega. Vaba aega defineerivad kooliõpilased valdavalt siiski kui kodus oldud või sõpradega veedetud aega, mis ei hõlma organiseeritud ja juhendatud tegevusi. Selle kõrval on võimalik vaba aega ka formaalsemalt määratleda. Sellisel juhul saab oluliseks noorte vaba aja sisustamine organiseeritud huvitegevuse kaudu, millega soodustatakse noorte füüsilist ja vaimset arengut
Eesti noorsootöötajate pädevuste ja koolitusvajaduste uuringu (2010) kohaselt teeb ringijuhi tööd põhitööna 35% ja lisatööna 25% vastanutest. Nende töö põhisisuks on valdavalt igapäevane töö noortega. Tööülesannetena on ära märgitud huvialaringi juhendamine, ürituste korraldamine, noorte juhendamine ja suunamine, muu huvitegevuse korraldamine ja pedagoogiline töö. Antud tööd tegema motiveerib ringijuhte eelkõige võimalus suhelda noortega, huvi valdkonna vastu ja eneseteostuse võimalus.
Eesmärgistatud tegutsemine saab alguse motiveeritud seisunditest. Motiveeritud seisundite tekkimisele saavad kaasa aidata erinevad tegurid, milleks on nii välised kui ka sisemised motiivid. Sisemise motiivi korral on noorel endal olemas innukus, mis paneb teatud vajadusi rahuldama. Väliste motiivide korral ootab noor innustust mujalt. Selleks võivad olla kas siis teised inimesed või materiaalsed esemed.
Ühiskonna edu aluseks peetakse andekaid noori. Loodetakse, et noortel on teotahe ja eesmärgid, mille poole püüelda, sest need on elus edasiviivaks jõuks ning edu võtmeks. Saavutamaks neid eesmärke, on vaja piisavalt motivatsiooni, mille saavad kujundada ümbritsevad inimesed või muud tegurid. Sihikindel püüdlemine eesmärkide poole on väga vajalik, sest see toetab noore isiksuse kujunemist ning positiivsed saavutused on hea emotsiooni loojaks ja kõrgeks motivatsiooniallikaks, mis omakorda aitavad vastu võtta uusi väljakutseid, tagasilööke ning nendega edukalt ka hakkama saada.
Motivatsiooniteooria kohaselt võivad olla positiivseteks motivaatoriteks tunnustus, auhind, kiitus, ilus keha jne. Samas negatiivsed motivaatorid spordiga tegelemiseks on karistus, halb hinne, tõrjutus, haigused (Thomson, Hannus 2008).
Noori peab hakkama varajases vanuses toetama, sest toetav sotsialiseeriv mõju ehk vanemad, juhendajad ja eakaaslased annavad neile juurde enesekindlust ning see aitab neil kergemini elus hakkama saada. Enesekindlus loob soodsad tingimused motiveeritud ja eesmärgipäraseks tegutsemiseks, kuna noor ei kahtle ega karda tegutseda oma tõeks pidamiste järgi. Nende soov on rahuldada oma psühholoogilisi vajadusi, milleks on tajuda kompetentsust, autonoomsust ja seotust. Kui need kolm psühholoogilist vajadust on rahuldatud, paneb see neid püüdlema meisterlikkuse poole, sooritama optimaalselt väljakutsuvaid tegevusi ning määrab indiviidi tegutsemise intensiivsuse, keskendumise ja püsivuse ehk määrab tegevuses osalemise kvaliteedi. Kui noore aktiivne püüdlemine eesmärkide poole edu saavutab, tõusevad tema positiivsed emotsioonid ning motivatsioon veelgi.
Motivatsioon mängib noorte huvitegevuses tähtsat rolli, sest see on võti, mis loob noores huvi ja püsivust oma tegevuse vastu. Soov olla oma tegevustes kompetentne, paneb noort püüdlema eesmärkide poole ja tegema väljakutsuvaid tegevusi. Motivatsioon huvitegevuses on väga vajalik, sest just see toetab tegevuste eesmärgi täitmist ja loob vastavaid emotsioone. Positiivsed emotsioonid loovad noores hea enesetunde ning kordaminekud tõstavad enesehinnangut. Noor ei looda kellelegi teisele, vaid püüab oma eesmärgid saavutada enda jõul. Sellises seisundis, kus noort valdab kõrge tahe ja motivatsioon, ei paista isegi enne uskumatutena näivad asjad võimatutena. Kuniks jätkub motivatsiooni, on ka inimeses suur vägi, mis paneb teda ületama kõiki raskuseid oma teel, et saavutada oma eesmärki.
Näiteks spordipsühholoogiliste uuringutega on kindlaks tehtud, et treeninguid alustanud noorte tähtsaimaks motiiviks on see, et treeningutel oleks lõbus/huvitav (Thomson, Hannus 2012). Laste puhul tuleks arvestada sellega, et nad mängivad näiteks jalgpalli, sest armastavad seda mängu. Neilt ei saa iga hinna eest võitu oodata ja neid ei tohi karistada või füüsiliselt üle koormata, kui ei võideta (Boanas 2010). Esikohale tuleks seda mängijate oskuste areng ja lõbu, mis nad mängimisest saavad (Bach, Heller 2007).
Motivatsioon on eduka inimese peamine tunnus. Aktiivne ja kirglik tegutsemine on elus edasiviivaks jõuks ning aitab saavutada eesmärke.
Noorsootöö seaduse (2010) kohaselt on noorsootöö noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda. Noorsootöö üheks aluseks on noortele tingimuste loomine personaalseks ja sotsiaalseks arenguks mitte-formaalse ja informaalse õppimise keskkonnas, läbi mille omandatakse uusi oskusi ja teadmisi. Samuti on noorsootöös oluline noorte kaasatus ühiskonnakorraldusse, tänu mille julgeb noor võtta vastutust ja teha teadlikke otsuseid oma elu, väärtushinnangute ja ühiskonna arengu osas (Noorsootöö strateegia 2006-2013).
Eesti Vabariigis on noor 7-26 aastane füüsiline isik (Noorsootöö seadus 2010), kes on ühtlasi noorsootöö subjektiks. On oluline, et noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, lähtudes noorte vajadustest, huvidest ja soovidest (Noorsootöö strateegia 2006-2013).
Vaba aja tähendus noorte seas on varieeruv. Nimmerfeldt (2010) sõnastab vaba aega kui kooli, töö ja perekonnaga seotud kohustustest vaba aega. Vaba aega defineerivad kooliõpilased valdavalt siiski kui kodus oldud või sõpradega veedetud aega, mis ei hõlma organiseeritud ja juhendatud tegevusi. Selle kõrval on võimalik vaba aega ka formaalsemalt määratleda. Sellisel juhul saab oluliseks noorte vaba aja sisustamine organiseeritud huvitegevuse kaudu, millega soodustatakse noorte füüsilist ja vaimset arengut
Eesti noorsootöötajate pädevuste ja koolitusvajaduste uuringu (2010) kohaselt teeb ringijuhi tööd põhitööna 35% ja lisatööna 25% vastanutest. Nende töö põhisisuks on valdavalt igapäevane töö noortega. Tööülesannetena on ära märgitud huvialaringi juhendamine, ürituste korraldamine, noorte juhendamine ja suunamine, muu huvitegevuse korraldamine ja pedagoogiline töö. Antud tööd tegema motiveerib ringijuhte eelkõige võimalus suhelda noortega, huvi valdkonna vastu ja eneseteostuse võimalus.
Eesmärgistatud tegutsemine saab alguse motiveeritud seisunditest. Motiveeritud seisundite tekkimisele saavad kaasa aidata erinevad tegurid, milleks on nii välised kui ka sisemised motiivid. Sisemise motiivi korral on noorel endal olemas innukus, mis paneb teatud vajadusi rahuldama. Väliste motiivide korral ootab noor innustust mujalt. Selleks võivad olla kas siis teised inimesed või materiaalsed esemed.
Ühiskonna edu aluseks peetakse andekaid noori. Loodetakse, et noortel on teotahe ja eesmärgid, mille poole püüelda, sest need on elus edasiviivaks jõuks ning edu võtmeks. Saavutamaks neid eesmärke, on vaja piisavalt motivatsiooni, mille saavad kujundada ümbritsevad inimesed või muud tegurid. Sihikindel püüdlemine eesmärkide poole on väga vajalik, sest see toetab noore isiksuse kujunemist ning positiivsed saavutused on hea emotsiooni loojaks ja kõrgeks motivatsiooniallikaks, mis omakorda aitavad vastu võtta uusi väljakutseid, tagasilööke ning nendega edukalt ka hakkama saada.
Motivatsiooniteooria kohaselt võivad olla positiivseteks motivaatoriteks tunnustus, auhind, kiitus, ilus keha jne. Samas negatiivsed motivaatorid spordiga tegelemiseks on karistus, halb hinne, tõrjutus, haigused (Thomson, Hannus 2008).
Noori peab hakkama varajases vanuses toetama, sest toetav sotsialiseeriv mõju ehk vanemad, juhendajad ja eakaaslased annavad neile juurde enesekindlust ning see aitab neil kergemini elus hakkama saada. Enesekindlus loob soodsad tingimused motiveeritud ja eesmärgipäraseks tegutsemiseks, kuna noor ei kahtle ega karda tegutseda oma tõeks pidamiste järgi. Nende soov on rahuldada oma psühholoogilisi vajadusi, milleks on tajuda kompetentsust, autonoomsust ja seotust. Kui need kolm psühholoogilist vajadust on rahuldatud, paneb see neid püüdlema meisterlikkuse poole, sooritama optimaalselt väljakutsuvaid tegevusi ning määrab indiviidi tegutsemise intensiivsuse, keskendumise ja püsivuse ehk määrab tegevuses osalemise kvaliteedi. Kui noore aktiivne püüdlemine eesmärkide poole edu saavutab, tõusevad tema positiivsed emotsioonid ning motivatsioon veelgi.
Motivatsioon mängib noorte huvitegevuses tähtsat rolli, sest see on võti, mis loob noores huvi ja püsivust oma tegevuse vastu. Soov olla oma tegevustes kompetentne, paneb noort püüdlema eesmärkide poole ja tegema väljakutsuvaid tegevusi. Motivatsioon huvitegevuses on väga vajalik, sest just see toetab tegevuste eesmärgi täitmist ja loob vastavaid emotsioone. Positiivsed emotsioonid loovad noores hea enesetunde ning kordaminekud tõstavad enesehinnangut. Noor ei looda kellelegi teisele, vaid püüab oma eesmärgid saavutada enda jõul. Sellises seisundis, kus noort valdab kõrge tahe ja motivatsioon, ei paista isegi enne uskumatutena näivad asjad võimatutena. Kuniks jätkub motivatsiooni, on ka inimeses suur vägi, mis paneb teda ületama kõiki raskuseid oma teel, et saavutada oma eesmärki.
Näiteks spordipsühholoogiliste uuringutega on kindlaks tehtud, et treeninguid alustanud noorte tähtsaimaks motiiviks on see, et treeningutel oleks lõbus/huvitav (Thomson, Hannus 2012). Laste puhul tuleks arvestada sellega, et nad mängivad näiteks jalgpalli, sest armastavad seda mängu. Neilt ei saa iga hinna eest võitu oodata ja neid ei tohi karistada või füüsiliselt üle koormata, kui ei võideta (Boanas 2010). Esikohale tuleks seda mängijate oskuste areng ja lõbu, mis nad mängimisest saavad (Bach, Heller 2007).
Motivatsioon on eduka inimese peamine tunnus. Aktiivne ja kirglik tegutsemine on elus edasiviivaks jõuks ning aitab saavutada eesmärke.