Millist funktsiooni kannab huviharidus? Miks kuulub huviharidus noorsootöö valdkonda? Mis on huviharidusstandard, riiklik õppekava, noorsootöö seadus jt ? Kuidas tekitada huvitegevuse vastu huvi noortes? Kuidas säilitada motivatsioon huvitegevuse vastu? Kes ja kuidas võiksid toetada noort huvitegevuses ning mitteformaalses õppes?
Kõik need on küsimused omavad olulisi vastuseid huvitegevusega seotud isikutele: noortele, juhendajatele, vanematele, õpetajatele, KOV esindajatel jt.
Võime palju lugeda, et huviharidus on lisaväärtus kogu eluks. Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkond - pikaajaline (huviharidus) või lühiajaline (huvitegevus) süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest ja tööst vabal ajal, et omandada süvendatud teadmised ja oskused valitud huvialal.
Huvihariduse eesmärk on luua võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks ja toetada noore kujunemist hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks.
Huvihariduse ülesandeks on noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, et aidata kujuneda isiksusel, kes:
1) mõtleb loovalt;
2) oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata;
3) suudab valida, otsustada ja vastutust kanda;
4) suudab analüüsida ümbritsevat tegelikkust;
5) oskab teha tööd, on valmis koostööks;
6) mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust ning oskab õppida.
Huviharidus (Huviharidusstandard 2007):
1) põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel;
2) põhineb huvialade ja noorte võrdsel kohtlemisel;
3) toetab noorte arengut, iseseisvust, omaalgatust, initsiatiivi, aktiivsust;
4) pakub noortele eduelamusi ja tunnustust;
5) pakub noortele huvialaga tegelemise ja selle tunnetamise rõõmu;
6) arendab loovust ja sotsiaalseid oskusi;
7) on avatud, positiivne ja noori julgustav.
Huviharidus toetab Eesti kultuuri- ja sporditraditsioonide, tehnoloogilise arengu ja keskkonna jätkusuutlikkust ning paikkondlike traditsioonide arengut.Noorsootöö on mahukas õppe- ja kasvatusprotsess, kus noor rakendab oma võimeid. Mitteformaalne õppevorm on noorte jaoks suureks motiveerijaks, sest nad saavad selles osaleda oma vaba tahte alusel. Huvitegevuses saadakse läbi erinevate tegevuste uute oskuste ja teadmiste võrra rikkamaks, mis omakorda on noore väärtuste ja iseloomu kujundajaks (Noortemonitor 2010).
Huvikool on haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades.
Huvikoolid tegutsevad viies valdkonnas: sport, tehnika, loodus, üldkultuur, muusika ja kunst. Igapäevaelus on huvikoolid tuntud läbi oma valdkonnast tulenevate nimetuste - spordikooli, keskuse või klubina, tehnika-, loodus- ja loomemaja või -keskusena, muusika- või kunstikoolina jms. Huvikoolide õppetöö vormideks on grupi- ja individuaalõpe. Üha suurem vajadus on igas huvikoolis anda lapse arengut arvestavat mitmekülgset õpet, et tekiks suurem tugisüsteem isiksuse eluks ettevalmistusel, mis nõuab huvikoolidelt suuremat paindlikkust ja noorte vajadustega arvestamist (http://www.entk.ee/huviharidusjahuvitegevus)
Juhendaja roll on arendada õpilasi maksimaalselt nende võimete kohaselt. Olukord on keerukam kui näib, sest areng toimub individuaalselt ja võimed on erinevad.
Noorsootöö läbivaks funktsiooniks on olla vahend noorte vaba aja sisustamiseks, noore inimese maailma mitmekülgseks harimiseks, tema võimete ja võimaluste tuvastamiseks ja sotsiaalsete rollide ja kultuuriliste eripäradega tutvumiseks. Avaras mõttes on noorsootöö üllas eesmärk kasvatada ühiskonnale moraalitundlikke, seadusteadlikke ja sotsiaalselt kompetentseid liikmeid. Noorsootöö meetodid on suunatud mitteformaalsele õppele (Noorsootöö strateegia 2006-2013).
„Noorsootöö missiooniks on luua eeldusi ja toetada noore kujunemist hästi toimetulevaks ja eneseteostussuutlikuks ühiskonnaliikmeks. Laialdasemaks ja mitmekülgsemaks võimaluseks noorsootöö eesmärkide saavutamisel on huviharidus ja-tegevus, mis on vabatahtlik, süsteemne, spetsialistide poolt juhendatud õppetegevus“. Noorsootöö meetodid on suunatud mitteformaalsele õppele (Noorsootöö strateegia 2006-2013).
Kool on paik, kus noor inimene veedab suure osa oma päevast. Siit leiab ta omale sõbrad, siin tekivad huvid erinevate tegevuste vastu. Üha sagedamini on hakatud toonitama, et kool ei ole ainult „see 45 minutit riiklik õppekava“, vaid järjest olulisemaks muutub õpilase kui isiksuse arendamine läbi õppimist toetavate tegevuste – huvitegevuse ja huvihariduse. Läbi huvitegevuse kujunevad noore inimese praktilised ja kogemuslikud oskused (Tiit 2007).
Organiseeritud vaba aja tegevused võib jagada järgmiselt: huvialaga tegelemine huvitegevuse ja huvihariduse raames, laagrites, malevates osalemine, osalemine noorte osalus- ja otsustuskogudes, osalemine noorteorganisatsioonides ning osalemine vabatahtlikes ja sotsiaalpoliitilistes organisatsioonides (Nimmerfeldt 2010).
Lapse arengu seisukohalt on sisukas vaba aja veetmine sama oluline kui koolist saadav haridus. Kultuuri-, spordi- ja muude harrastustega tegelemine arendab noorte võimeid ning samal ajal aitab omandada ühiskonnas heaks kiidetud väärtusi, käitumisnorme ja oskusi. Selle kaudu arenevad noore sotsiaalsed oskused, laieneb sotsiaalne võrgustik. Laste sisuka vaba aja veetmise tarbeks on nii omavalitsuste poolt kui eraalgatuslikult loodud huvikoole ja –ringe, spordiklubisid ning korraldatakse lastelaagreid (Rosenblad, Randoja 2008).
Õppeülesanne 1- Loe SIIT Huviharidusstandardit ja tutvu SIIT Huvikooli seadusega!
Kõik need on küsimused omavad olulisi vastuseid huvitegevusega seotud isikutele: noortele, juhendajatele, vanematele, õpetajatele, KOV esindajatel jt.
Võime palju lugeda, et huviharidus on lisaväärtus kogu eluks. Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkond - pikaajaline (huviharidus) või lühiajaline (huvitegevus) süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest ja tööst vabal ajal, et omandada süvendatud teadmised ja oskused valitud huvialal.
Huvihariduse eesmärk on luua võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks ja toetada noore kujunemist hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks.
Huvihariduse ülesandeks on noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, et aidata kujuneda isiksusel, kes:
1) mõtleb loovalt;
2) oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata;
3) suudab valida, otsustada ja vastutust kanda;
4) suudab analüüsida ümbritsevat tegelikkust;
5) oskab teha tööd, on valmis koostööks;
6) mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust ning oskab õppida.
Huviharidus (Huviharidusstandard 2007):
1) põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel;
2) põhineb huvialade ja noorte võrdsel kohtlemisel;
3) toetab noorte arengut, iseseisvust, omaalgatust, initsiatiivi, aktiivsust;
4) pakub noortele eduelamusi ja tunnustust;
5) pakub noortele huvialaga tegelemise ja selle tunnetamise rõõmu;
6) arendab loovust ja sotsiaalseid oskusi;
7) on avatud, positiivne ja noori julgustav.
Huviharidus toetab Eesti kultuuri- ja sporditraditsioonide, tehnoloogilise arengu ja keskkonna jätkusuutlikkust ning paikkondlike traditsioonide arengut.Noorsootöö on mahukas õppe- ja kasvatusprotsess, kus noor rakendab oma võimeid. Mitteformaalne õppevorm on noorte jaoks suureks motiveerijaks, sest nad saavad selles osaleda oma vaba tahte alusel. Huvitegevuses saadakse läbi erinevate tegevuste uute oskuste ja teadmiste võrra rikkamaks, mis omakorda on noore väärtuste ja iseloomu kujundajaks (Noortemonitor 2010).
Huvikool on haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades.
Huvikoolid tegutsevad viies valdkonnas: sport, tehnika, loodus, üldkultuur, muusika ja kunst. Igapäevaelus on huvikoolid tuntud läbi oma valdkonnast tulenevate nimetuste - spordikooli, keskuse või klubina, tehnika-, loodus- ja loomemaja või -keskusena, muusika- või kunstikoolina jms. Huvikoolide õppetöö vormideks on grupi- ja individuaalõpe. Üha suurem vajadus on igas huvikoolis anda lapse arengut arvestavat mitmekülgset õpet, et tekiks suurem tugisüsteem isiksuse eluks ettevalmistusel, mis nõuab huvikoolidelt suuremat paindlikkust ja noorte vajadustega arvestamist (http://www.entk.ee/huviharidusjahuvitegevus)
Juhendaja roll on arendada õpilasi maksimaalselt nende võimete kohaselt. Olukord on keerukam kui näib, sest areng toimub individuaalselt ja võimed on erinevad.
Noorsootöö läbivaks funktsiooniks on olla vahend noorte vaba aja sisustamiseks, noore inimese maailma mitmekülgseks harimiseks, tema võimete ja võimaluste tuvastamiseks ja sotsiaalsete rollide ja kultuuriliste eripäradega tutvumiseks. Avaras mõttes on noorsootöö üllas eesmärk kasvatada ühiskonnale moraalitundlikke, seadusteadlikke ja sotsiaalselt kompetentseid liikmeid. Noorsootöö meetodid on suunatud mitteformaalsele õppele (Noorsootöö strateegia 2006-2013).
„Noorsootöö missiooniks on luua eeldusi ja toetada noore kujunemist hästi toimetulevaks ja eneseteostussuutlikuks ühiskonnaliikmeks. Laialdasemaks ja mitmekülgsemaks võimaluseks noorsootöö eesmärkide saavutamisel on huviharidus ja-tegevus, mis on vabatahtlik, süsteemne, spetsialistide poolt juhendatud õppetegevus“. Noorsootöö meetodid on suunatud mitteformaalsele õppele (Noorsootöö strateegia 2006-2013).
Kool on paik, kus noor inimene veedab suure osa oma päevast. Siit leiab ta omale sõbrad, siin tekivad huvid erinevate tegevuste vastu. Üha sagedamini on hakatud toonitama, et kool ei ole ainult „see 45 minutit riiklik õppekava“, vaid järjest olulisemaks muutub õpilase kui isiksuse arendamine läbi õppimist toetavate tegevuste – huvitegevuse ja huvihariduse. Läbi huvitegevuse kujunevad noore inimese praktilised ja kogemuslikud oskused (Tiit 2007).
Organiseeritud vaba aja tegevused võib jagada järgmiselt: huvialaga tegelemine huvitegevuse ja huvihariduse raames, laagrites, malevates osalemine, osalemine noorte osalus- ja otsustuskogudes, osalemine noorteorganisatsioonides ning osalemine vabatahtlikes ja sotsiaalpoliitilistes organisatsioonides (Nimmerfeldt 2010).
Lapse arengu seisukohalt on sisukas vaba aja veetmine sama oluline kui koolist saadav haridus. Kultuuri-, spordi- ja muude harrastustega tegelemine arendab noorte võimeid ning samal ajal aitab omandada ühiskonnas heaks kiidetud väärtusi, käitumisnorme ja oskusi. Selle kaudu arenevad noore sotsiaalsed oskused, laieneb sotsiaalne võrgustik. Laste sisuka vaba aja veetmise tarbeks on nii omavalitsuste poolt kui eraalgatuslikult loodud huvikoole ja –ringe, spordiklubisid ning korraldatakse lastelaagreid (Rosenblad, Randoja 2008).
Õppeülesanne 1- Loe SIIT Huviharidusstandardit ja tutvu SIIT Huvikooli seadusega!